V\u00e4ljav\u00f5tted Riigikohtu seisukohtadest (www.nc.ee):<\/strong><\/h3>\n

Otsus 3-2-1-69-11<\/a><\/strong><\/p>\n

Kohtut\u00e4itur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi t\u00e4itma n\u00f5uetekohaselt ning menetlusosalistele k\u00e4tte toimetama seaduses etten\u00e4htud menetlusdokumendid.<\/p>\n

\u00a0<\/strong>Otsus 3-2-1-14-11<\/a><\/strong><\/p>\n

Kui kohtut\u00e4iturile esitatakse perioodilise elatise sissen\u00f5ue, saab KTS \u00a7 37 lg 1 tulenevalt n\u00f5uda menetluse alustamise tasu sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Nimetatud paragrahvi esimese l\u00f5ike esimese lause kohaselt on elatusraha sissen\u00f5udmise eest makstav menetluse alustamise tasu \u00fchekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimumm\u00e4\u00e4rale.
\nKui kohtut\u00e4iturile esitatakse t\u00e4itmiseks ainult elatise v\u00f5lgnevus, siis ei ole tegemist perioodilise elatise sissen\u00f5udmisega, vaid tavalise rahalise sissen\u00f5udega, mille korral tuleb menetluse alustamise tasu m\u00e4\u00e4rata KTS \u00a7 34 alusel.<\/p>\n

Otsus <\/strong>3-2-1-88-09<\/a><\/strong><\/p>\n

Kohtut\u00e4ituril tekib \u00f5igus saada tasu ka juhul, mil sundt\u00e4itmisele esitatud n\u00f5ue p\u00e4rast t\u00e4itmisteate k\u00e4ttetoimetamist v\u00f5lgnikule rahuldatakse ilma kohtut\u00e4ituri otsese tegevuseta, samuti ka juhul, mil sissen\u00f5udja esitab p\u00e4rast t\u00e4itmisteate k\u00e4ttetoimetamist kohtut\u00e4iturile avalduse t\u00e4itemenetlus l\u00f5petada. KTS \u00a7 23 lg-t 3 on v\u00f5imalik t\u00f5lgendada ja kohaldada koostoimes KTS \u00a7 23 lg-ga 2 (ja sama sisuga TMS \u00a7 25 lg-ga 2). KTS \u00a7 23 lg-te 2 ja 3 koostoimes kohaldamine kehtib nii juhul, mil sundt\u00e4itmisele esitatud rahaline n\u00f5ue rahuldatakse p\u00e4rast vabatahtliku t\u00e4itmise t\u00e4htaja m\u00f6\u00f6dumist t\u00e4ielikult t\u00e4itemenetluse v\u00e4liselt v\u00f5i sissen\u00f5udja esitab muul p\u00f5hjusel t\u00e4itemenetluse l\u00f5petamise avalduse ja kohtut\u00e4itur on teinud enne seda kas ainult \u00fche t\u00e4itetoimingu v\u00f5i mitu t\u00e4itetoimingut, kui ka juhul, mil n\u00f5ue rahuldatakse t\u00e4itemenetluse v\u00e4liselt v\u00f5i sissen\u00f5udja esitab avalduse vabatahtliku tasumise t\u00e4htaja jooksul, mil kohtut\u00e4itur ei ole \u00fcldjuhul (erand nt TMS \u00a7 64 lg 2) teinud muid t\u00e4itetoiminguid peale t\u00e4itmisteate saatmise. T\u00f5lgendus ei kehti juhtudel, mil sissen\u00f5udja esitab t\u00e4itemenetluse l\u00f5petamise avalduse seet\u00f5ttu, et n\u00f5ude rahuldamine on toimunud kohtut\u00e4ituri vahendusel. KTS \u00a7 23 lg 2 eesm\u00e4rk on see, et v\u00f5lgnikult ei tohi eespool nimetatud juhtudel n\u00f5uda tasu \u00fcle 50% t\u00e4ism\u00e4\u00e4rast, kuid see ei t\u00e4henda, et alati v\u00f5ib n\u00f5uda t\u00e4pselt 50%. KTS \u00a7 23 lg-d 2 ja 3 tuleb t\u00f5lgendada nii, et eespool nimetatud juhtudel v\u00f5ib kohtut\u00e4itur n\u00f5uda tasu proportsionaalselt tehtud t\u00e4itetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on v\u00f5imalik \u00fcldise eeskujuna l\u00e4htuda KTS \u00a7 23 lg-s 3 s\u00e4testatud tasu proportsionaalsuse p\u00f5him\u00f5ttest – mida suurem osa v\u00f5last \u00f5nnestub sisse n\u00f5uda, seda suuremat tasu v\u00f5ib kohtut\u00e4itur v\u00f5lgnikult n\u00f5uda. Mida rohkem ja mahukamaid t\u00e4itetoiminguid on kohtut\u00e4itur teinud, seda suuremat tasu (kuid mitte \u00fcle 50% t\u00e4ism\u00e4\u00e4rast) v\u00f5ib kohtut\u00e4itur v\u00f5lgnikult n\u00f5uda. Menetluse alustamise tasu on kohtut\u00e4ituril \u00f5igus v\u00f5lgnikult n\u00f5uda t\u00e4ism\u00e4\u00e4ras. Kui kohtut\u00e4itur on otsuses m\u00e4\u00e4ranud kohtut\u00e4ituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks kohane \u00f5iguskaitsevahend sundt\u00e4itmise lubamatuks tunnistamise hagi.<\/p>\n

Otsus <\/strong>3-2-1-14-10<\/a><\/strong><\/p>\n

Kinnisasjale arestimise k\u00e4igus keelum\u00e4rke seadmise \u00fcldnorm on TMS \u00a7 145 lg 1, mille kohaselt peab keelum\u00e4rke seadmisele eelnema kinnisasja arestimisakti koostamine. TMS \u00a7 145 lg 4 kui erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu – t\u00e4itmisteate k\u00e4ttetoimetamisega tekkiv v\u00f5imalik ajaline viivitus ja sellest l\u00e4htuv oluline oht sundt\u00e4itmise eesm\u00e4rgi saavutamisele. Sundt\u00e4itmise eesm\u00e4rk on sissen\u00f5udja n\u00f5ude rahuldamine v\u00f5imalikult kiiresti, arvestades sealjuures v\u00f5lgniku seaduses s\u00e4testatud \u00f5igustega.
\nTMS \u00a7 145 lg 4 kohaldamise eeldusena on vajalik sellise asjaolu olemasolu, mis annab alust arvata, et keelum\u00e4rke sissekandmisega viivitamine v\u00f5ib seada ohtu sissen\u00f5udja n\u00f5ude rahuldamise. \u00dcheks selliseks erandlikuks asjaoluks v\u00f5ib olla olukord, kus sissen\u00f5udja kasuks ei ole seatud h\u00fcpoteeki, ning vara v\u00f5\u00f5randamise v\u00f5i varjamise kahtlus. Samas v\u00f5ib TMS \u00a7 145 lg 4 kohaldamine olla v\u00f5imalik ka h\u00fcpoteegi korral, kui muud asjaolud, nt v\u00f5lgniku tegevus, mille eesm\u00e4rgiks on v\u00f5\u00f5randada vara, annavad alust arvata, et sissen\u00f5udja n\u00f5ude rahuldamine ei ole ilma olulise viivituseta v\u00f5imalik.
\nVt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. m\u00e4rtsi 2010.a m\u00e4\u00e4ruse p 9 ja p 10.
\nTMS \u00a7 145 lg 4 rakendamise otsustamine on kohtut\u00e4ituri diskretsiooniotsus. Normi rakendamist ei ole vaja p\u00f5hjendada kohtu kinnistusosakonnale esitatavas keelum\u00e4rke seadmise avalduses, sest kohtunikuabi sundt\u00e4itmisele olulise ohu olemasolu kande tegemise eeldusena ei kontrolli. Soovituslik oleks, kui kohtut\u00e4itur m\u00e4rgiks TMS \u00a7 145 lg 4 rakendamise l\u00fchikese p\u00f5hjenduse t\u00e4itetoimikusse. Kindlasti peab aga kohtut\u00e4itur suutma TMS \u00a7 145 lg 4 rakendamist p\u00f5hjendada juhul, kui v\u00f5lgnik esitab sellekohase kaebuse.
\nKohtut\u00e4itur peab TMS \u00a7 145 rakendamise otsustamiseks kaaluma ka v\u00f5lgniku \u00f5igustatud huvisid.
\nTMS \u00a7 53 lg 1 kohaldamise teeb v\u00f5imalikuks vara hindamine. Nimetatud s\u00e4te ei kohusta vara arestima t\u00e4pselt sellises ulatuses, mis oleks v\u00f5rdne sissen\u00f5udja n\u00f5ude ja t\u00e4itekulude suurusega. TMS \u00a7 53 lg 1 lubab nt teatud ulatuses arvestada hindade langemise v\u00f5imalusega t\u00e4itemenetluse ajal, samuti sellega, et sissen\u00f5udja n\u00f5ue v\u00f5ib nt viivise t\u00f5ttu t\u00e4itemenetluse kestel suureneda. Keelum\u00e4rke seadumine kinnisasjale TMS \u00a7 145 lg 4 alusel ei t\u00e4henda, et kinnisasja ei ole vaja hinnata. Samas ei pea kinnisasja hindamine olema viivitamatu toiming, kui v\u00f5lgnik on p\u00e4rast TMS \u00a7 145 lg 4 alusel keelum\u00e4rke seadmist t\u00e4itmisteate k\u00e4tte saanud ja asunud tegema koost\u00f6\u00f6d v\u00f5la tasumiseks. Kinnisasja t\u00e4itemenetluse eesm\u00e4rk ei ole kinnisasja m\u00fc\u00fcmine (milleks on vajalik hindamine), vaid sissen\u00f5udja n\u00f5ude rahuldamine. Seega v\u00f5imaldab TMS kinnisasja hindamise erandjuhul edasi l\u00fckata kuni hetkeni, mil on selge, et sissen\u00f5udja n\u00f5ude rahuldamiseks tuleb kinnisasi m\u00fc\u00fca. K\u00fcll annab kinnisasja hindamine mh v\u00f5imaluse teada saada, kas on j\u00e4rgitud TMS \u00a7 53 lg-s 1 s\u00e4testatut. Sissen\u00f5udja keeldumine vabastada vara osaliselt arestist ei ole kohtut\u00e4iturile siduv, kui keelu j\u00e4rgimine tooks kaasa TMS \u00a7 53 lg 1 rikkumise.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00e4ljav\u00f5tted Riigikohtu seisukohtadest (www.nc.ee): Otsus 3-2-1-69-11 Kohtut\u00e4itur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi t\u00e4itma n\u00f5uetekohaselt ning menetlusosalistele k\u00e4tte toimetama seaduses etten\u00e4htud menetlusdokumendid. \u00a0Otsus 3-2-1-14-11 Kui kohtut\u00e4iturile esitatakse perioodilise elatise sissen\u00f5ue, saab KTS \u00a7 37 lg 1 tulenevalt n\u00f5uda menetluse alustamise tasu sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Nimetatud paragrahvi esimese l\u00f5ike esimese lause kohaselt on elatusraha sissen\u00f5udmise eest makstav menetluse alustamise tasu \u00fchekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimumm\u00e4\u00e4rale. Kui kohtut\u00e4iturile esitatakse t\u00e4itmiseks ainult elatise v\u00f5lgnevus, siis ei ole tegemist perioodilise elatise sissen\u00f5udmisega, vaid tavalise rahalise sissen\u00f5udega, mille korral tuleb menetluse alustamise tasu m\u00e4\u00e4rata KTS \u00a7 34 alusel. Otsus\u2026<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"spay_email":"","footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92"}],"collection":[{"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":144,"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/92\/revisions\/144"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=92"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/vkb.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=92"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}