Elukoht, täitmisteade ja vabatahtlik täitmine

1. Mida kiiremini võlgnik pärast täitmisteate saamist võla täidab, seda väiksemad kulutused talle seoses täitemenetlusega tekivad. Probleeme praktikas tekitab täitmisteadete kättetoimetamine ning ka vabatahtliku tasumise tähtaja määramine.
2. Kohtutäiturite käsutuses olevad registrid on tihti vastukäivad, (erinevates registrites on erinevad andmed jne) ning sisaldavad  aegunud andmeid.
3. Elukoha määramist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 mille kohaselt:
   § 14. Elukoht ja selle muutmine
   1. Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
   2. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas.
   3. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
   4. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.
4. Elukoha registreerimise kohustus hetkel puudub. Rahvastikuregister omab vaid piiratud informatiivset tähendust.
5. Eelpooltoodule tuginedes võiks väita, et elukohaks ongi see koht mille isik antud hetkel elukohaks nimetab. Seega võib osutuda võlgnikule teate kättetoimetamine raskeks ning menetlus aeganõudvaks.
6. Täitmisteates on märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kui kogu võlgnevus tasutakse täitmisteatele märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, peab võlgnik maksma kohtutäituri tasu üksnes poole ulatuses. Praktikas määravad kohtutäiturid üldjuhul alati minimaalse tähtaja. Samas on ilmselt tegemist kaalutlusega mida tuleks igal konkreetsel juhul ka põhistada.
7. Vaatleme kas täitemenetluse seadustiku § 25 täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg sisaldab kaalutusõigust.
8. Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva.
9. Arusaadav on, et kõiki üksikasju ole võimalik seaduses ette näha. Võimaluseks vabatahtliku tähtaja määramisel saaks olla nõude suurus. Ilmselt 100 000-eurose võla puhul ei oleks õigustatud määrata lühim võimalik tähtaeg, samas ka 30-eurose nõude puhul ei ole põhjendatud määrata 30 päevane tähtaeg.
10. Kahjuks puudub hetkel kohtupraktika tähtaja määramisel tekkinud probleemide lahendamiseks. Samas peab kohtutäitur arvestama ka sissenõudja huvidega, kelle tavaliselt puudub soov mõista võlgniku  rasket majanduslikku seisundit. Lisaks on vabatahtliku täitmise tähtaeg seotud ka täitekuludes suurusega.
11. Praktikas on kujunenud siiski, et võlgnikule antakse lühim võimalik tähtaeg, tõenäoliselt on see seotud sissenõudja survega kohtutäituritele ning ka kohtutäituri sooviga saada kiiresti hüvitatud tehtud kulutused.  Täitmisteate tekstis (kinnitatud Justiitsministri määrusega) hoiatatakse võlgnikku, et juhul kui ta ei tasu määratud summasid või ei tee toiminguid siis alustab kohtutäitur täitetoimingutega. Lisaks teavitatakse võlgnikku õigusest esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
12. Täitmisteate sisu on hoiatava ja kohustava iseloomuga, võlgnikku teavitamine täitemenetluse alustamisest. Võlgnikul on võimalik vabatahtliku täitmise aja jooksul vaidlustada täitemenetluse algatamine,  kui on tegemist ebaseadusliku täitmisavalduse sissenõudja poolt  või kohtutäituri ametitegevuses ilmnenud minetustega.
13. Täitmisteate saamisel ei ole võlgnikul kohustust ilmuda kohtutäituri büroosse kui ta nõude vabatahtlikult täidab. Küll aga on võlgnikul õigus õigusele taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist seoses täitedokumendiga.
14. Kui võlgnik täitedokumenti ei täida alustab kohtutäitur sundtoimingutega: arestib võlgniku pangakonto, arestib võlgniku kinnisvara, seab piirangu võlgniku töötasu väljamaksetele jne.